Loodusmatkad · Testimine
Neli matkalist Dolomiitides
Neli sõpra olid mitmeid kuid tagasi otsustanud, et tahaks üheskoos minna kuskile mägedesse matkale. Esialgu olid veel plaanid lahtised, kuna kaalumisel oli mitmeid küsimusi: mis mägedesse üldse minna, kas sõita Eestist autoga sinna või rentida kohapealt sõiduk, pealegi kui kauaks ja mis ajaperioodil? Pikalt sai kaalutud ja mõeldud, kuni otsustati, et minek on nädalaks ajaks Alpidesse, Põhja-Itaaliasse, imekaunitesse teravatipulistesse Dolomiitide mägedesse
Tihti on elus hetki, kus võib öelda, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Sama võib öelda ka meie Dolomiitide reisi kohta, mille me neljakesi – Joanna, Ingrid, Allan ja Tõnis - ette võtsime, sest esimene päev kujunes välja ikka teisiti kui plaanipäraselt: lennujaama jõudes avastasime, et kohver oli kaduma läinud, autorendi leidmine võttis tund aega, toidupoed olid juba kinni, seega pidime hoopis tanklast krõpse ja saiakesi õhtuks ostma. Peale selle otsustas Ingridi organism, et seda kõike on liiga palju ja jäi haigeks. Tüüpiline Murphy seaduste jada.
Hommikul nägime lõpuks, kui ilusas kohas me elame. Kogenematute mägimatkajatena arvasime, et see ongi kõige ilusam koht, kuhu võisime sattuda ning ruttasime endast kohe pilti tegema. Plaanisime päeva nii, et saaks ilma kadunud kohvris olevate matkaasjadeta midagigi ette võtta. Käisime pitsat söömas, turgutasime Ingridit ning meie suureks õnneks saabus ka sõnum, et kohver jõudis kohale. Suurest joovastusest sai meie reis nüüd tõelise hoo sisse. Suundusime Val Venegiasse, kus meid ootas 100 korda imelisem vaade kui meie köögiaknast – imekaunis inimtühi niidulilledega kaetud org, keskel voolamas sinaka veega jõgi ja taustaks teravad lumised mäetipud. Meil kõigil vajus suu lahti! Kohtasime seal ka üht toredat itaalia vanapaari, kes tuli 50. pulma-aastapäeva tähistama. Muidugi ei osanud me itaalia keelt ja nemad inglise keelt, aga toredate žestide, kehakeele ja olematu internetileviga Google’i tõlget kasutades saime mõnusad veerand tundi nendega suheldud. Nad näitasid pilte enda nooruspõlvest ja seletasid, et Dolomiidid on eriti kaunid päikseloojangul, kui neisse talletunud roosad korallid särama löövad.