Looduslood
Kuhu rändavad lõhed?
Eelmisel nädalal sattusin oma giiditööd tehes paari turistiga Keila joa äärde, mis praegusel sügisesel, lehtede langemise aegu eriliselt kaunist kuldset veemängu silmale pakub. Läksime hüdroelektrijaama maja kõrval olevatest treppidest alla, et saada ilusamat vaadet ning ühtäkki näen seal samas veevoolus välja turritamas üht toredat sabakest. Lõhe saba!
Mul oli küll teadmine olemas, et oktoobris-novembris on põhiline lõhilaste kudemisaeg, ning olin ka eelmisel aastal käinud Keila jões rändel lõhesid-forelle otsimas, kuid nende nii lähedast nägemist ma tõesti ei oodanud. Kuna mu filipiinlastest turistidele oli juga niivõrd lummav, jätsin nad sinna pildistama, ise aga ruttasin õhinal filmima neid sabakesi, mis justkui lipukestena mööda veepinda ülespoole sibasid. Jõle äge vaatepilt!
Mind hakkas koheselt huvitama nende elukäik! Kuigi olen alati tundunud huvi igasuguste elusolendite vastu, on jätnud mind kalad varasemalt üsnagi külmaks - nad on enamasti välimuselt ühesugused, ilma märkimisväärse käitumusliku eripärata ja ega neid eriti ei näe ka, kui just õngega neid välja ei püüa. Aga nähes neid suuri kalasid siin samas Eestis veest välja hüppamas (mitte kuskil kaugel kättesaamatus Kanadas, kus grislikarud neid kärestikes püüavad), tekitas see minus mingi teatud uue arusaama kaladest. Et neis on siiski miskit väga erilist ja kütkestavat!
Mul tekkisid kohe järgmised küsimused:
- Miks on neil vaja minna mööda jõgesid ülesvoolu kudema, kas nad meres ei saa siis koetud?
- Mis põhjustab neil üldse sellise tungi minna vastuvoolu ujuma? Ja kust nad üldse teavad, kuhu minna? Meri on ju suur ja lai ning ega neid jõgesid nüüd massiliselt iga kilomeetri taga ka merre voola, et neid nii lihtsalt üles leida oleks.
- Miks nad just sügisel vastu talve kudema tulevad, mitte kevadel, kui ilmad soojemaks lähevad?
- Kuidas nad valivad üldse oma pesakoha, mis on nende tingimused selleks?
- Kuidas toimub üldse nende kudemine? Mis on emaste ja isaste käitumisviisid? Mis juhtub siis, kui mari on koetud?
Muidugi võib minna küsimustega alati sügavamale ja detailsemaks, aga mõtlesin, et uurin selle kohta veel juurde ning tutvustan siin lähemalt üldisemalt, kes see lõhe üldse on ja miks neil selline käitumismuster välja on kujunenud.
LÕHE või LÕHI (ladina keeles Salmo salar) elab Põhja-Atlandi ookeanis ja selle ääremeredes (Kanada, Gröönimaa ja Islandi rannikul, Põhjameres, Läänemeres ja Norra rannikust Venemaa suunas), kus ta elab valdavalt oma enamiku elu, kuid kudema läheb ta kärestikulistesse jõgedesse, kust nad ise ilmale tulid. Ja nagu ka aru saada, on isegi ka meil Eestis lõhedele sobilikud jõed olemas, kuhu kudema tulla: Purtse, Kunda, Keila, Selja, Loobu, Valgejõgi, Jägala, Pirita, Vääna, Vasalemma ja Pärnu jõgi [1, 2, 3]. Mõnedes suuremates järvedes, nt Vänernis, Laadogas, Suures Järvistus elab ka nn “järvelõhe”, kes on küll elab mere asemel järves ning käib kudemas järve suubuvates jõgedes [4].
Ta on välimuselt üsna pirakas ja tugev kala, keda on meil üsna raske teiste kaladega sassi ajada (v.a. forell). Pikkust võib tal olla täiskasvanuna enamasti kuni 1 meeter ja kaaluda kuni 10 kg, rekordisendid isegi kuni 1,5 meetrit ja ligi 40 kg [4].